Meie kliimavööndis elav 70 kg kaaluv inimene peaks puhast, mineraaliderikast ja kergelt aluseliseks muudetud vett jooma 2,1 liitrit, ehk 30 ml/ 1kg kohta ööpäevas. Kui inimene ei väljuta ööpäevas 1-1,5 l uriini, ei suuda keha puhastuda jääkidest ja ainevahetuse käigus veres ringlevatest orgaanilistest hapetest.
NB! Üle 100 kilogrammi kaaluvad inmesed ei peaks järgima reeglit 30 ml/1 kg kohta, sest nende organid on rasvumise tõttu ülekoormatud juba varasema vale elustiili tõttu.
Õige koguse ja koostisega vee tarbimisel hakkab adekvaatne janutunne tekkima umbes KOLMANDAST KUUST, mistõttu selle ajavahemiku jooksul tuleb vett lihtsalt teadlikult juua.
Juua oleks mõistlik 100-200 ml korraga, jagades nii päevase veekoguse ühtlaselt, kuna neerud vajavad uriini tootmiseks ja ühtlase arteriaalse vererõhu hoidmiseks pidevalt tegevust.
Joogivee valmistamine kodus:
2 liitri vee kohta
½ teelusikat söögisoodat
½ teelusikat Himaalaja soola
Miks on vajalik aluseline ja mineraliseeritud vesi?
Kõik kehavedelikud – veri, lümf, rakkude sisene- ja rakkude vaheline vedelik on soolakad ja aluselised. Keha hoiab alati rakkude osmolaarsust ühtlasena kõikides kudedes ja vesi liigub difusiooni teel kõrgema osmolaarsuse poole.
Neerud töötavad selleks, et nendest läbivoolavast verest välja viia jääkained, reguleerida kudede soolasust ja pH tasakaalu. Vesilahuses vesinikioone (H+) moodustavad ained on happed ja aineid, mis vesilahuses vesinikioone seovad, nimetatakse alusteks. Happelisust väljendatakse pH-na. Tase 7 on neutraalne, 1 väga happeline ja 14 väga aluseline.
Vere pH-d hoiab organism stabiilselt aluselisena vahemikus 7,36-7,42, tehes selleks kogu aeg ränka tööd. Koevedelike pH on alati veidi happelisem, umbes 7,35 ja rakkudes oleva vedeliku pH veelgi happelisem, umbes 7,0. Veri annab iga ringi ajal (umbes 3 korda minutis) kudedesse energiarikkaid happeid ja võimalusel korjab need sealt tagasi. Rakkudesisene vedeliku pH hoitakse madalam, et ei toimuks raku hävingut juhul, kui kudede hapestumine on pikaajalisem.
Tihti küsitakse, kas me aluselist vett juues ei muuda keha liiga aluseliseks?
Niisugune võimalus on rohkem teoreetiline, sest meie toitained on orgaanilised happed, mitte alused. Probleem on ikka selles, et nende hapete täielikku põlemist takistavad elustiili pikaajalised rikkumised, nagu vähene veetarbimine, palju stressi, ebapiisav füüsiline koormus ja vale toitumine. Nii kogunevad happed kudedesse, keskkond muutub, pH langeb ja organism käivitab immuunsüsteemi ründe, arendades põletikulisi protsesse, et tasakaal jälle korda teha.
Miks tursed tekivad?
Tursed on kroonilise veepuuduse tunnuseks! Organism blokeerib vee väljutamist neerude kaudu läbi erinevate hormoonide ja vesi peetub kudedes. Eesmärk on vere ja lümfi mahu hoidmine ning rakkude hävimise ärahoidmine.
Tursete tekkimine tähendab, et vesi on vereringest väljas või on seda kehas vähe. Veri on paks, voolavus halb, tekib trombioht, arteriaalne vererõhu tõus, tekivad põletikulised haigused, mille hulka kuulub ka tasapisi arenev veresoonte aterosklerootiline kahjustus. Lahendus on ikka üks – jooge vett!
Tuletan veelkord meelde – ka kõrgvererõhutõbi on kroonilise vee- ja mineraalide puuduse haigus.
Limaskestad
Vee ja soolade puudusest kõnelevad ka limaskestade sagedased põletikud (nohu, kuiv köha, allergiad, põiepõletikud, astma, bronhiit jne), mida limaerituse, turse ja valu tõttu seostatakse pisikutega ja kiirustatakse ravima antibiootikumidega.
Nahk
Kui juua vett vajalikuks koguses, ei teki ka põletikulisi nahahaigusi: ekseeme, psoriaasi, aknet, atoopilist dermatiiti, naha seenhaigusi, leukoplaakiat. Nahk on siledam ja elastsem.
Keharakkude veega täitumine võtab alati aega, sõltudes kehakaalust, mistõttu ei saa kunagi probleemidele lahendust peale ühekordset 1-2 klaasi vee joomist.
Dr.Riina Raudsik
https://raudsik.com/artiklid/vesi-sisekeskkonna-tasakaalustaja/